Motoveeb

Mootorratta ja autospordi, uudised ja mõtted ja mõnd muud veel.

Autoralli

Autoralli on autospordiala, millel võisteldakse tehases valmistatud, kuid modifitseeritud autodega tavalistel autoteedel. Rallit sõidetakse tavaliikluseks suletud teelõikudel (lisakatsetel), mille pikkus on tavaliselt 10-30 kilomeetrit. Lisakatsete vahele jäävad ülesõidud, mille läbimiseks antakse ette kindel aeg. Ralli tulemus saadakse lisakatsete läbimise aegade liitmisel. Sellele võivad lisanduda trahvisekundid, mis saadakse ülesõitude läbimise aegade eksimuste tõttu. Autorallit sõidetakse eraldistardist.

Rallisõidus on meeskonna liikmed sõitja ja kaardilugeja. Võistluse ajal loeb kaardilugeja piloodile ette rajaga tutvumise ajal kirjutatud kiiruslegendi.

Eesti meistrivõistluste rallid kestavad võistlejate jaoks tavaliselt kolm päeva, millest esimesed kaks kuluvad võistlusrajaga tutvumisele ehk kiiruslegendi kirjutamisele. Võidukihutamine algab tavaliselt võistlusnädala reede õhtul ning jätkub laupäeval. Harrastajatele korraldatakse ka väiksemaid võistlusi, kus kõik tegevused on mahutatud ühe päeva sisse.

Rallis võisteldakse spetsiaalseltel autodel, mille oluline osa on turvapuur. Avariide korral kaitseb see sõitjaid vigastuste eest. Lisaks on võistlejailt nõutud rahvusvaheliste tingimuste kohane võisusõiduriietus ja –kiiver.

Ralliautod on jagatud nende võimsuse järgi eraldi klassidesse. Osade klasside autod vastavad rahvusvahelistele tehnilistele tingimustele, teised Eesti rahvuslikele tingimustele. Tehnilised tingimused tagavad autode ohutuse ja võrdsuse.

Rallisprint

Rallisprinti sõidetakse sarnaselt autorallile, kuid sprindis arvestatakse ainult lisakatsete läbimise kiirust. Sprindivõistlusel läbivad kõik osalejad sama lisakatse kolmel korral. Iga kord jagatakse klassisiseselt punkte (1. koht – 1 punkt, 2. koht – 2 punkti jne) ning võistluse võidab omas klassis kahe vooru summas väikseima skoori saanud võistleja. Sprindivõistlused on ühepäevased.